Püsililled

1.Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.

  Püsilillede eeliseks on pika ealisus ja vastupidavus kui on valitud õige istutus koht.  Neid ei pea iga aasta paljundama ja istutuskohale istutama.
 Puuduseks võib lugeda vast seda, et ei ole nii pikaldast õitsemist ühel taimel (püsikupeenar peab olema läbi mõeldud, et terve hooaja õitseks) ja peenar on igal aastal samasugune, värvide ja taime kõrguste poolest. Ka võivad osad püsikud metsikult ise paljuneda ja siis peab nende ohjamisega vaeva nägema(aga samas positiivne ka, saab sealt uusi taimi). Puuduseks ka see, et osad püsikud hakkavad õitsema alles mitme aasta pärast.

2. Millist vegetatiivse paljundamise viis soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja millist mitte? Põhjenda, lisa näiteid.

 Mulle meeldib ja olen korduvalt kasutanud jagamise teel paljundamist. Kuna vanemaid taimi on nagu nii vaja uuendada ja see on lihtne. Taimed hakkavad tavaliselt kiiresti õitsema ja juurduvad üldiselt hästi.
Veel on hea, kiire ja suhteliselt lihtne pistikutega paljundamine (nii rohe-, puitunud-, kui ka juurepistikutega).
Kiire ja efektiivne on ka võsunditega (kodus ise maasikaid nii paljundanud) ning tundub ka hea variant võrsikutega.
Ise ma ei ole kasutanud ja ei kasutaks ka eriti sigisibulate ja  sibulsoomustega paljundamist, kuna taime õitsemiseni võib minna kuni viia aastat ja sibulsoomustega paljundamisel on palju mässamist. Aga kui vajadus tekkib tuleb kindlasti teha seda.

3.

• Soovitan päikeselisele ja kuiva ning toitainetevaesele pinnale - hariliku raudrohtu (Achillea millefolium); varast liivateed (Thymus praecox); kassisaba (Veronica spicata); kukeharja (Sedum acre); mägisibulat (Sempervivum)

Taimede pildid pärinevad; http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/püsikud.html

• Soovitan poolvarjulisse ja toitainete rikasse mulda - hostat (Hosta); hariliku kullerkuppu (Trollius europaeu); pojengi (Paeonia); priimulat (Primula)

Taimede pildid pärit; http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/püsikud.html

• Soovitan varjulisse ja happelisse mulda astilbet (Astilbe); kanada kukitsat (Cornus canadensis); hariliku kanarbiku (Calluna vulgaris); tipmist puksrohtu (Pachysandra terminalis)

 

 

Taimede pildid pärit ; http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/suvelilled-ja-hooajataimed/harilik-kanarbik
                                    http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/püsikud.html
                                    http://www.calmia.ee/fotsing.html
                                   
Kasutatud materjalid;  http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/index.html
                              http://ak.rapina.ee/katrinu/sibullill/
                              http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=116

Suvelilled

 

1.Koosta suvelillede SWOT analüüs

 

2.Võrdle, seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. Mis need on?

 

  Skarifitseerimine - seemnete töötlemine, seemne kesta vigastatakse, et see muutuks vett ja gaase läbi laskvaks. 

Jaguneb kolmeks;

1.Mehaanilin skarifitseerimine - kasutatakse tugeva kestaga seemnete puhul. Seemneid hõõrutakse või raputatakse  segatuna liiva, kruusa või klaasi puruga anumates.

2. Keemiline skarifitseerimine - püütakse kemikaalidega seemnekesta õhemaks muuta, kasutatakse tugeva kestaga seemnete puhul. Nt. pojeng, lupiin 

3. Termiline skarifitseerimine- kuumas ja külmas vees kordamööda leotades praguneb seemne kest. Nt. liblikõielised

 

  Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine. Teatud aja jooksul hoitakse seemneid soodsates niiskus- temperatuuri- ja õhureziimil. Kasutatakse nende taimede seemnete puhul millel pikk puhkeaeg. (1 kuust kuni 2 aastani). Optimaalne temperatuur stratifitseerimiseks on 0 kuni +5 kraadi, seega kodustes tingimustes sobib hästi kelder. Seemneid hoitakse turba liiva segus 1:1. Kui seemnetele on tekkinud idujuurde on stratifitseerimine läbi. Peab jälgim, et seemned läbi ei kuiva. Enne maha külvamist läbi pesta.

 

3.Põhjenda, miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljudada. Kuidas seemnetega paljundamine toimub?

 

Seemnetega paljundamine on odavaim ja lihtsaim kõigile aiandus huvilistele. Seda saab teha ka kodustes piiratud tingimustes. Seda kasutatakse kindlasti varasema õitsemise saavutamiseks suvelilledel.

 Seemnetega paljundamist saab jagada kaheks, kas otse kasvukohale külvamine või ette kasvatamisega.

 Otse kasvukohale saab külvata kiirema kasvulisi taimi ja peale öökülmade möödumist (mulla temp. +10 kraadi). Osa nn. külmakindlaid liike nagu saialill võib külvata ka juba sügisel.

Külvatakse kas hajusalt või ridadena.

Taimed harvendatakse peale tärkamist kaks korda, esimesena 5-10cm vahega ja teist korda siis õige vahekaugusega.

Seemned katta kattelooriga, et tärkaksid kiiremini ja et ootamatu öökülm liiga ei teeks.

 Ette kasvatatakse siis pikema kasvuajaga ja külmaõrnasid suvelilli. Kasvatada saab kasvuhoones või ka toas, aknalaual.

Seemneid võib külvata - külvikastidesse, - kassettidesse, potidesse ja ka turbatablettidesse.

Kastid, kassettid, potid, karbid täidetakse kasvusubstraadiga. Külvatakse seemned, kaetakse kasvusubstraadiga või liivaga umbes kolm korda seemne suurusest kihiga. Imepisikesi ja valgusidanejaid seemneid ei kaeta, vaid vajutatakse tasanduslauaga kasvusubstraadiga kontakti. Kastetakse leige veega ning asetatakse sooja valgesse kohta. Võib ka idanemise soodustamiseks katta kilega või klaasiga. Jälgida, et kasvukast läbi ei kuivaks.

Kui taimed on tärganud siis nad pikeeritakse. Seda tehakse idulehtede faasis  ja pikeerimispulga abil. Tärganud taimed istutatakse koos juureotsa näpistamisega ümber . Liiga väikestel taimedel juureotsi ei näpistata. Pikeerimist ei kasutata  kasvukassettis ja turbatablettis kasvatatud taimede puhul.

3-4 nädalat peale pikeerimist istutatakse taimed ühe kaupa potti - potistatakse.

Terve kasvatuse aja peab taimi kastma (või väiksemaid taimi piserdama) ja vajadusel varjama liigset päikesevalust (varjutama)

 

 

Kasutatud materjalid ; http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine/index.html

                                    http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=84

Lillede klassifikatsioon; Ül. 1 ja 2 ja 3

1.  Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid

Üheaastased lilled e. suvelilled on taimed, mis idanevad, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemned ja surevad ühe aasta jooksul. 

Harilik pruudisõlg Zinnia elegans

 

Kaheaastased lilled on need, mis esimesel aastal kasvatavad lehed, varred ja järgmisel aastal õitsevad ja viljuvad.

Verev sõrmkübar Digitalis purpurea

 Mitmeaastased lilled e. püsikud on taimed mille eluiga on pikem kui kaks aastat.

Pojeng Paeonia

• Kasutatud materjal: 

  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=81

   http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht

  http://www.aiamaailm.ee/otsekulvatavad-suvelilled/2560-harilik-pruudisolg-e-tsinnia-polar-bear.html

   http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/verev-sormkubar/?category=1&panel=2

   http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/pojeng-red-charm/?category=197&panel=2

   

   2.Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim (-ed) istutada ebasobilikule kasvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõuetega arvestada? Too näiteid.

  Lilled ja taimed vajavad kindlasti enda liigile sobilike kasvu tingimusi. 

  Valguslembesed taimed ei kasva hästi varjus jäävad kiratsema, venivad välja jne. 

  

  Aed-Leeklill  Phlox paniculata

  

  Hosta  Hosta

   Aed-Leeklill on päikeselise, niiskema ja tuulise koha taim ja ei kasva ning ei õitse rikkalikult kui istutada ta täiesti varjulisse kuiva mulda.  

   

   

   

   

   

   

   

   

   

  Kuid samas Hosta eelistab varju ja ei taluks koguaeg laus päikest. Võib ka juhtuda et, ei õitse või on luitunud värvidega.

   

   

   

   

   

    Viljaka mulla taimed nt. aed-päevaliilia, vajavad kasvuks ja arenguks väga head viljakat parasniisket mulda ning ei saaks hakkama toitainetevaeses mullas kus kasvab ideaalselt kukehari

   

  

  Aed-Päevaliilia Hemerocallis hybrida
  

  
  

   

   

   

   

   

   

  

  Harilik kukehari Sedum acre

   

   

   

  
  

   

   

   

   

   

   

   Niiskuselembesed taimed nagu näiteks kullerkupp ei kasvaks hästi ja võib-olla ka pikemaaja ja kastmise puudumise tõttu sureks lausa välja liivasel mullal, kus tunneb ennast hästi ja õitseb rikkalikult nt.kassikäpp.

   

  

  Harilik kullerkupp Trollius Europaeus

   

  

  Harilik kassikäpp Antennaria dioica

    Kasutatud materjal:

  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=81

   www.neevaaed.ee/

   http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri.html

   

   

   

  3. Vali enamlevinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel.

  https://docs.google.com/spreadsheets/d/1cplF1DCkUNrPVqKATi4hXNis7Vv8jjg6JIYv4oiAXgo/edit#gid=0

  
  

   

  

  levkoi - Matthiola

   

   

   

   

   

   

   

   

   

   

  

  koldnõges - Lamium galeobdolum

   

   

   

   

   

   

   

   

  

  angervaks- Filipendula

   

   

   

   

   

   

   

   

   

   

  Kasutatud materjalid;

   http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht

   http://www.plantpost.eu/product/n/Suvilevkoi-%27Early-Bird%27/pid/12454/bid/20212

   http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri.html

   

PÕHIMÕISTED

1.

2.
1) Sort: `Honorine Jobert`
2) Liiginimi eesti keeles; Hübriidülane
3) Liiginimi ladina keeles; Anemone x hybrida
4) Perekond eesti keeles; ülane,  Anemone
5) Sugukond; tulikalised , Ranunculaceae
6) Tunnus; hübriidi näitab ladinakeelses nimes olev x
 






















Foto pärineb aadressilt: http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/anemone_x_hybrida_honorine_jobert_h%C3%BCbriid%C3%BClane_honorine_jobert.html