Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis)
on kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend. Lillkapsas on üheaastane rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana.
Välimus
Õisik nn. pea, mis koosneb lühikestest, lihakatest mitmekordselt harunenud ja tihedalt üksteise kõrval asuvatest õievartest koos vähearenenud õiepungadega. Õisik ei sisalda klorofülli, on valge või kreemikas. Pärast õisiku lõplikku formeerumist hakkavad välimised õievarred aktiivselt kasvama, muutuvad roheliseks ja ajavad välja õiepungad.
Värvi aitavad säilitada lopsakad peakapsa lehti meenutavad, kuid piklikuma kujuga lehed, mis moodustavad õisiku ümber päikesevalgust varjava katte. Välimised lehed on tumerohelised, seesmised kollakat värvi, väiksemad ja pehmemad ning söödavad. Vars on silindrikujuline, 15–70 cm kõrge, rõhtsalt paiknevate või viltu üles suunduvate lehtedega. Kõige sagedamini on lehed spiraalselt kõverdunud. Leheroots on 5–40 cm pikk. Lehelaba on hele- kuni sinakasroheline. Lehed on kitsad, kujult ovaalsed, elliptilised, munajad või süstjad, 15–90 cm pikad. Ülemised lehed on väiksemad ja lühemad. Sageli oleks lehe tipp justkui maha lõigatud. Lehe serv võib olla terve, võib olla ka hambuline.
Juurestik on hästi välja arenenud ja tugev, aga paikneb maapinna lähedal.
Kasvukoht
Lillkapsas kasvab keskmistel kobedatel savikatel või kõrge huumussisaldusega liivakatel muldadel. Lillkapsas (nagu ka peakapsas) eelistab mitu kuud seisnud mulda. Mulla happesus on neutraalne või kergelt happeline.
Lillkapsas on väga valgust armastav kultuur eriti istikute ettekasvatamise ja lehtede moodustamise ajal. Teda tuleb istutada ainult hästi valgustatud kasvukohale. Lillkapsaseemned külvatakse märtsi keskpaigast katmikalale, kasvukohale istutatakse taim siis, kui tal on 5–6 lehte.
Lillkapsas omab nõrka juurestikku, mis areneb hästi mulla pindmises kihis. Sellepärast on ta nõudlik toitainete ja niiskuse suhtes. Õhu ja mulla niiskus peab olema 70-80 %. Temperatuuril 22*C on vaja jälgida et muld oleks pidevalt niiske. Isegi lühiajaline mulla niiskuse langemine kutsub esile kvaliteedi languse ja väiksema saagi. Kastmist tuleb suurendada pea moodustamise alguses. Taimede alust pinda on soovitav multšida. Üleliia ei tasu ka kasta muidu võivad taimed haigestuda.
Eelistab tuultele lahtist põldu - kahjureid vähem.
Saaki saadakse juuni lõpust oktoobini. Pea kasvab 2-3 nädalat. Koristusega ei tohi hilineda muidu kasvavad pead üle. (Päid lõigatakse ära valikuliselt. Kui varaste sortide pead lõigata ettevaatlikult ära siis moodustuvad uued võrsed milledest jäetakse alles üks kõige tugevam mis annab sügiseks uue pea)
Sisaldab
Lillkapsas on rohkelt C-vitamiini (47–93 mg/100g), foolhapet ja kaaliumi, lisaks B6-vitamiini ja vaske. Tänu oma sidrunhappe sisaldusele on lillkapsas kõige kergemini seeduv kapsas. Aminohapetest sisaldab lillkapsas kõige rohkem glutamiinhapet (0,245 g 100 g keedetud kapsa kohta) ja aspartaamhapet (0,216 g)
Kasutamine
Lillkapsas on kõrgelt hinnatud köögivili. Ta on maitsev, kergesti seeduv ning temast on lihtne valmistada väga mitmesuguseid maitsvaid roogi. Väga sobiv on lillkapsas hoidiste tegemiseks ja sügavkülmutamiseks.
Lillkapsas on suurepärane dieetköögivili ning sobib hästi laste ja haigete toidusedelisse. õrna rakustruktuuri ja vähese kestainete sisalduse tõttu on lillkapsa toitained kergesti omastatavad ning heaks dieettoiduks eelkõige seedetrakti haiguste korral.
Rahvameditsiinis võiks kasutada lillkapsal ka lehti ja sama moodi nagu tavalisel lehtkapsal. Kapsalehe mahla kasutatakse nt. -
- Organismi puhastaja ja kaalulangetaja - kapsas on rohkesti vett ja vähe süsivesikuid, millest peaaegu poole moodustavad seedimatud kiudained — need soodustavad soolestiku tegevust ja aitavad organismist kolesterooli ja liigset vedelikku väljutada. Seetõttu on kapsamahlal puhastav ja kaalu vähendav toime. Värkskes kapsamahlas on palju mineraalaineid (väävlit, kloori, joodi jms), mis soodustavad mao ja soolte limaskesta puhastumist.
- Haavandtõve parandaja - kapsamahl sisaldab S-metüülmetioniini (kutsutakse ka U-vitamiiniks), mis mõjub ravivalt maokatarri ja haavandtõve korral, suurendades mao verevoolu ja aidates tugevdada magu kaitsvat sisemist kattekihti. Mao- ja kaksteistsõrmiku puhul soovitatakse juua kapsamahla iga päev 3 klaasi 1 kuu jooksul ja järelraviks 4-6 kuu möödudes.
- Külmetushaiguste leevendaja - kapsamahl aitab leevendada külmetust– sooja mahlaga võib kurku kuristada või juua seda koos meega. Kapsas sisaldab C-vitamiini samas koguses kui apelsinis või sidrunis.
- Haavade ja traumade tervendaja - Juba Rooma arstid soovitasid soovitasid pestud ja muljutud kapsalehti soojendatult panna riidekotikeses koeranaeltele, haavanditele, külmamuhkudele ja verevalumitele. Abi saab kapsamahlast ka mädanevate haavade, haavandite, põletuste, stomatiidi ja ekseemide ravimisel.
- Kapsamahl on Vene traditsioonis tuntud iidse tervisejoogina, eriti hästi aga pohmeluse leevendajana. Kapsmamahl sisaldab aineid, mis takistavad kantserogeensete ühendite moodustumist ja neutraliseerivad mürkained - nii on kapsamahl tõhus abiline vähktõve ravis ning ennetuses. Kapsamahl on hea ka mahlapaastu ajal.
Pildid ja materjalid pärinevad;
http://www.aiamaailm.ee/lillkapsas-ja-muud-kapsad/156-pioner.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/lillkapsas#.VORdg-n9nIU
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11150
http://www.mahlad.ee/?id=337
Piparmünt (Mentha × piperita)
on huulõieliste sugukonna mündi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, vesimündi ja rohemündi hübriid, mis on saadud 1696 Inglismaal looduslike liikide ristamisel. Inglismaalt levis piparmündi kasvatamine Euroopasse ja Aafrikasse. Tänapäeval leiab piparmünti metsistununa Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Välimus
Kandiline vars püstine, peaaegu paljas. Taim on 30–60 cm kõrgune, soodsal kasvukohal võib kasvada ka 80 cm kõrguseks.
Lehed piklikud või süstjad, paljad, mõnikord alumisel pinnal roodude kohal karvased, teravalt saagja servaga. Tavaliselt tumerohelised, kuid mõnikord värvuvad punakaks. Leherootsud 6–8 mm pikad.
Õisik tihe, tähkjas. Õied roosad või lillad.
Piparmündil meie tingimustes reeglina seemned ei valmi ja kui valmivadki, ei anna vanematega sarnaseid järglasi. Paljuneb maa-aluste võsunditega.
Kasvukoht
Vajab kerges varjus, niisket, huumusrikast, umbrohupuhast kasvukohta. Nad hakkavad kergesti laiutama, nende kasvukoht on targem ümbritseda juuretõkkeribaga. Ka potis kasvatamine ei ole nende puhul halb mõte. Sel juhul ära unusta regulaarset kastmist. Potistatud münte on tarvis igal kevadel ümber istutada.
Külv aprillis külvikasti. Seemneid mitte katta mullaga, vajab idanemiseks valgust. Kasvukohale istutatakse vahekaugusega 30x30 cm. Võib paljundada ka jagamise teel
Piparmünt õitseb juulist septembrini.
Sisaldab
Piparmünt on väärtuslik vitamiinide ja muude inimorganismile vajalike elementide allikas. Temas on C-vitamiini, karotiini, rutiini, betaiini, flavonoide, parkaineid, vaske, mangaani ja eeterlikke õlisid.
Kasutamine
Mündid on vaieldamatult üheks levinumaks maitsetaimeks. Piparmündiõisi ja -lehti tarvitatakse juustu, salatite, suppide, liha-, ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Liigne kogus teeb aga toidu mõruks, piparmünti soovitatakse lisada kuumale toidule.
Neid kasutatakse laialdaselt ka ravimi- ja kosmeetikatööstuses
Ravimina kasutatakse ürti. Ladvaosi kogutakse õiepungade moodustumise ajal, kuivatatakse varjus. Säilitatakse klaas- või puunõus 2 aastat.
Piparmünditee :valmistamiseks võetakse 2 tl pulbriks peenestatud ürti 1 kl keeva vee kohta, hoitakse kaanetatult 10 min ja kurnatakse. Tõmmist valmistatakse ürdist (varre ülemine osa), mida peenestatult võetakse 1 spl 1 kl keeva vee kohta ja lastakse tõmmata kuni 3 tundi ja juuakse lonkshaaval päeva jooksul. Kõhuhädade korral tuleb teed juua jahtunult.
Piparmündipreparaatidel on rahustav, valuvaigistav, sapieritust ergutav, antiseptiline ja antitoksiline toime. Piparmündi veega loputatakse suud põletike, hambavalu ja ebameeldiva suulõhna puhul.
Piparmündiõli kasutatakse valuliku haavandite raviks. Seenhaigustest kahjustatud nahale pannakse värsketest lehtedest putru.
Taime maapealsetes osades leiduval mentoolil on spasmolüütiline, antiseptiline ja paikset valu vaigistav toime, nad kutsuvad esile veresoonte reflektoorset laienemist, mis aitab ülemiste hingamisteede haigestumise, bronhiidi, aga närvi- ja hambavalude korral.
Eestis kasvab aedades metsistunult ka kähar münt, millel on erinevalt piparmündist heleroheline värvus, kurrulised lehed ja tunduvalt erinev lõhn. Kähara mündi lehtedest tehtud teega ravitakse külmetushaigusi, see aitab ka kõhugaaside korral. Teisi Eestis kasvavaid mündiliike ravimtaimena ei kasutata.
Ettevaatust, piparmündi ülemäärasel tarvitamisel võivad tekkida valud südame piirkonnas.
Pildid ja materjalid:
.jpg "Hosta 'August Moon'")
