Multšid on aedniku jaoks tänuväärsed valmis materjalid.
- aitab säilitada niiskust pinnases
- parandada mulla viljakust
- vähendada umbrohu kasvu
- muudab ala visuaalselt kauniks
- vähendab mulla temperatuuri suurt kõikumist
Pilt pärineb: https://www.greenmylife.in/mulching-much/#lightbox/2/
Orgaanilised multšid
niidetud muru, lehed, hein, õled, puukoor, saepuru, kestad, puiduhake, hakitud ajalehed, kartong, vill, loomasõnnik jne.
On loodussõbralikud, nende lagunemisel eraldub mulda taimele vajalikke toitaineid ning mulla struktuur paraneb. Samal ajal püsib mulla temperatuur ja niiskustasakaal, taimejuured mõnulevad multši all jahedas ja niiskes keskkonnas.
Multš aitab kaitsta taimejuuri ka külmumise eest, kui juhtub olema lumevaene ja heitlik talv. Orgaaniline multš pole küll igavene: puukoor kõduneb ja ajapikku tuleb seda paratamatult juurde lisada. Samuti ei taga looduslik multš täielikku umbrohuvabadust. Kui jätta maapind eelnevalt umbrohujuurtest puhastamata, tungivad tugevamad neist varsti multšist läbi. Vahel jäävad multši sisse pidama tuulega levivad seemned, mis leiavad seal endale sobiva idanemise koha. Kuid pehmest
multšist on neid kerge kohe välja tõmmata. Vähem tööd on multšiga kaetud peenral igal juhul.
Orgaaniliste multšide alla ei ole peenravaiba kasutamine soovitatav. Selle asemel võib multši alla panna vanu ajalehti, nii takistab see umbrohu kasvamist
Multš aitab kaitsta taimejuuri ka külmumise eest, kui juhtub olema lumevaene ja heitlik talv. Orgaaniline multš pole küll igavene: puukoor kõduneb ja ajapikku tuleb seda paratamatult juurde lisada. Samuti ei taga looduslik multš täielikku umbrohuvabadust. Kui jätta maapind eelnevalt umbrohujuurtest puhastamata, tungivad tugevamad neist varsti multšist läbi. Vahel jäävad multši sisse pidama tuulega levivad seemned, mis leiavad seal endale sobiva idanemise koha. Kuid pehmest
multšist on neid kerge kohe välja tõmmata. Vähem tööd on multšiga kaetud peenral igal juhul.
Orgaaniliste multšide alla ei ole peenravaiba kasutamine soovitatav. Selle asemel võib multši alla panna vanu ajalehti, nii takistab see umbrohu kasvamist
Puukooremultš
 |
| Männikoore multš |
Pilt pärineb: http://www.hortes.ee/est/istutusnoud-aiakujundus/multsid-killustik/mannikoore-mults
On ehk kõige levinum peenrakattematerjal. Koorepuruga kaetud istutusalad annavad aiale kauni viimistletud ning loomuliku ilme. Hinnatakse valdavalt männikoort, värske kuusekoor sisaldab taimedele kahjulikku vaiku.
Koorepurumultši saab osta paljudest aianduskeskustest ja kauplustest, nii puistematerjalina kui ka pakendites. Erineva töötluse järgi eristatakse sorteerimata ja sorteeritud fraktsiooniga männikoorepurumultši, viimane sobib väikeaeda suurepäraselt. Valida saab mitmesuguse suurusega kooretükkide vahel: kuni 15 mm läbimõõduga tükid sobivad hästi lillepeenardele ja kiviktaimlasse, suuremad (kuni 50 mm) võib laotada näiteks hekkide, rooside või ilupuude-põõsaste alla. Peenestatud puukoort võib kasutada ka raskete savimuldade parandamiseks.
Enne multšimist tuleb kindlasti maapind läbi kaevata ning umbrohujuured eemaldada. Koorepuru puistake veel niiskele mullapinnale, taimede juurekaela ümber jätke natuke vaba mullapinda, et juured õhku saaksid. Paras multšikihi paksus on umbes 7-10 cm.
Meil saadaval nii lahtiselt m3 kui ka valmis pakendites, (nt 80l. 5000l) poest.
Männiokkamultš
Pilt pärineb:http://www.floridapinestraw.com
Happelist keskkonda vajavatele taimedele (rododendronid, kanarbikud jt) on hea panna multšiks männiokkaid. Männiokkad on happelise reaktsiooniga ning nende hapendav mõju peenral säilib pikka aega. Laotatakse 3-5 cm paksuselt. Õhuline ja dekoratiivne multš.
Hea ka selljuhul kui ligiduses on nagu nii palju mände ja nende okkad kokku riisutult üle jäävad, saab need seda viisi ära kasutada.
Männiokka multš on tõhus tigude tõrjeks, kuna on terav ja vigastab tigusid.
Peale männiokaste võib ka käbisid kasutada multšiks.
Turvas
Väga hästi sobivad multšimiseks neutraliseeritud turvas ning turbagraanulid. Granuleerimata turba kasutamisel on probleemiks, et see on kerge ning läbi kuivades kannab tuul selle laiali. Turvas ning turbatooted sobivad eelkõige hapulembeste taimede istutusalade multšimiseks.
Meil saab osta nii lahtiselt m3 kui ka erinevates pakendites ja erineval kujul (graanulid, pudi, kokku pressitud plokid)
Saepuru
Pilt pärineb; http://kotikaup.ee/toode/saepuru-myyk-50l-kott/
Kihi paksus võiks olla 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks seisma kaks aastat, kuna selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid.
Olen seda kasutanud juba aastaid vaarikate multšimiseks.
Kihi paksus võiks olla 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks seisma kaks aastat, kuna selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid.
Olen seda kasutanud juba aastaid vaarikate multšimiseks.
Põhk ja heina jäätmed
Põllumajanduslik multšimine Pilt pärineb; http://ucanr.edu/blogs/blogcore/postdetail.cfm?postnum=11374: |
Multšikihi paksus 7-8 cm. Esmakordsel multšimisel 1,5-2 kg/m², kõdunenud osa asendamiseks 0,5-1 kg/m².
Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku. Põhku, vana heina ja puidujäätmeid on kasulik kasutada koos roheliste taimeosadega.
Puulehed
 |
| Imeilus multšimine "Emakese looduse" poolt |
Peenestatud puulehed laotatakse 5-7 cm paksuselt taime juurte ümber. Lehed kõdunevad 2-3 kuu jooksul, siis kaevatakse mulda või vajadusel eemaldatakse riisudes.
Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda.
Puulehtedega multšitud pinnas võib vajada lisaks lämmastikväetist.
Ei ole kasutanud puulehti multšina aga sellise puuga nagu pildil kasutaksin kindlasti.
Mineraalsed multšid (mitte lagunevad)
graniitkillustik, kergkruus ehk keramsiit, dekoratiivkivid, kruus
Killustiku on valida paljudes eri toonides ning erineva fraktsiooniga. Kivimultši ei tohiks peenrale panna paksemalt kui 10 cm.
Meeles tuleb pidada, et paekillustik sobib üksnes lubjalembeseid taimi ümbritsema.
Küll aga võib aja jooksul peenrale tekkida lehtede ja muud prahti, mida on kivide vahelt halb eemaldada. Siis võib taimede ümber lisada uue kattekihi.
Võiks katta ala peaaegu igal ajal, kuid istutusaladel mitte enne kevadist mulla soojenemist. On väga dekoratiivne ja muidugi vähendab umbrohtu tekkimist ja hea drenaažiks.
Istikualuse pinna võib katta vett ja õhku läbilaskva peenra vaibaga ja siis katta multšiga.
Killustiku ja dekoratiivset kivi saab ka suurematest aianduspoodidest tellida ja osta m2 ja valmis pakendites. Valik on väga lai.
Pilt pärineb:http://www.bonicklandscaping.com/news/2012/03/the-glamour-of-gravel/gravel-colorado-river-rock-2/
Kergkruus ehk keramsiit sobib kõigile taimede. Selle toormeks on looduslik savi. Tulemuseks on õhuline ja nägus kate, mis, tõsi, võib mõjuda natuke tehislikult.
Võiks panna 3-5cm, kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt minema ( näiteks naabri aia muru sisse) Kergkruus ei lagune, seega pole seda ka vaja tihti vahetada.
Poodides saadaval nt pakendatult
Siiani olen kasutanud lillepottides aga tulevikus tundub, et kasutaksin peenardes.
Peenravaip, kiled, multšiloor, geotekstiilid
Tekstiilmultš on polüpropüleenist kerge pinnakattematerjal, mida paljud kutsuvad ka mustaks peenralooriks. Laseb läbi õhku ja vett. Kare pind hoiab eemale teod. Kasutamiseks aianduses ja haljastuses. Ilupeenardel sobib mulla ja dekoratiivkillustiku eraldamiseks. Koorepuru alla pole mõtet panna kuna see laguneb.
Saadaval erinevates suurustes tükkides ja ka jooksvameetriga.
Pilt: http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/tekstiilmuts-16x5m-8m
Saadaval erinevates suurustes tükkides ja ka jooksvameetriga.
Pilt: http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/tekstiilmuts-16x5m-8m
Peenravaip - polüpropüleenmaterjalist mustakiuline kangas, 50 gr/m², on vastupidav ultraviolettkiirguse ja mullas leiduvatele ühendite suhtes. Kangas takistab umbrohu kasvu ja kiirendab ka noorte taimede juurdumist, kuna hoiab pinnase niiske ja sooja. Tekstiilmultšiga kaetud istutusalal säilib muld kohevamana kui peenravaiba või geotekstiiliga kaetud peenra.
Saadaval nt. - 1,6x5m 8m²; jm. -ga.
Maasikakile - hoiab mullas niiskust ja peenar ei umbrohtu. Tumeda kile all soojeneb kevadel muld kiiremini. Marjad ei saa mustaks. Puuduseks on see, et tugeva päikesega võib tume materjal kergesti üle kuumeneda ning juured ja viljad saada põletusi, vähese lumega talvel on taimedel suurem oht saada külmakahjustus.
Saadaval Eestis - nt. 15x10m. ; 1x20m.; jm.-ga erinevas laiuses jne.
Pilt:http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/maasikakile
2. Väetised
Väetiseid saab jagada ja liigitada mitmeti, koostise alusel, vastavalt tootmise iseloomule, toime alusel, toime kiiruse alusel, vastavalt väliskujule ja konsistentsile. Mina hetkel siis liigitan koostise järgi. Orgaanilised ja mineraalsed
Väetamine on taimedele niisama oluline, nagu õige kasvukoha valik, sobiv temperatuur ja piisav päikesevalgus. Pole vahet, kas aiapidaja eelistab orgaanilist või poeväetist – tähtis on rammuga mitte üle doseerida.
Omad plussid ja miinused on nii orgaanilistel kui mineraalväetistel.
Orgaaniline väetis
koosneb erinevate organismide jäänustest või nende elutegevuse tagajärjel tekkinud ainetest. Näiteks sõnnik, virts, kanakaka, mereadru, kompost, vermikompost (vihmaussi sõnnik).
Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üle väetada, sest toitained vabanevad aegamööda. Ühtlasi tähendab see, et toitained on sel juhul saadaval pikema perioodi jooksul ning väetama ei pea nii sageli kui mineraalväetiste puhul. Kuna orgaanilised väetised parandavad mulla võimet hoida vett ja toitaineid, võib öelda, et tegu on mullaparandajatega.
Sõnnik
on eestlaste lemmik väetis olnud juba aastasadu ja seda kasutatakse siia maani peaaegu igas teises aias.
Tegu on olemuselt pikaajalise toimega väetisega. Sõnniku toime püsib mullas 2–5 aastat. Kõige tuntumateks on aiapidajale veise-, kana- ja hobusesõnnik.
Sõnnikut kasutatakse nii värskelt kui ka kõdunenult ja komposteeritult. Kui suurtel põldudel kasutatakse peamiselt värsket sõnnikut, siis koduaias pigem kaht viimast varianti. Käärinud ja kõdunenud sõnnikus on väiksem võimalus tuua aeda ka umbrohuseemneid.
Värske ja halvasti kõdunenud sõnnik tuleks kaugele hoida köögiviljadest – porgand, hernes, uba, kaalikas, söögisibul, aedsalat, redis, tomat – ja maitsetaimedest ning okaspuudest. Kindlasti ei maksa panna seda taimevartele liiga lähedale, kus see võib kokkupuutel taime kõrvetada.
Sõnnikut on antud põllule tavaliselt sügis- või kevadkünni alla. Väetamise seisukohalt on hilissügisel antud värske sõnniku otsene ja kaudne mõju taimedele suurem kui kevadisel. Paraku on viimased paarikümne aasta jooksul tehtud uuringud tõestanud, et keskkonnale on ohutum, kui sõnnik antakse kevadel, et sügisvihmad ja talvised sulad ei saaks viia taimedele vajaliku lämmastikku juurte ulatusest välja pinna- või põhjavette. NB! Tuleb meeles pidada, et sõnnik tuleb künda/kaevata maasse vähemalt 48 tunni möödudes
Minu peres on põllumajanduslikel taimedel alati kasutatud sõnnikut, iluaias võib olla natuke vähem. Eelis oli varem kättesaadavus ja lihtsalt talu majandamises kõige oma ära kasutamine. Aga kuna harjumus oli tugev ja kindlus ning teadmised, sai ka hiljem loomapidamise lõppedes lihtsalt kohalikust farmist tellitud.
Koduaias antava kõdusõnniku või komposti hulk
Sõstrad ja karusmari
|
Istutades igasse istutusauku 6–8kg (pangetäis)
|
Järgnevatel aastatel 4–5kg/m2 põõsa võra alla kuni 1m kaugusele võrast.
|
Vaarikas
|
Enne istutamist 4–6 kg/m2
|
Igal aastal pärast saagikoristust 4–8kg/m2
|
Maasikas
|
2–3 kuud enne istutamist 6–10 kg/m2
| |
Viljapuud
|
soovitavalt 2–3 kuud varem panna istutusauku 6–10kg ja katta mullaga. Korralikult komposteerunud sõnnikut võib segada isutamisel istutusaugus oleva mullaga.
|
Järgnevatel aastatel võib seemikalusel puudele anda võra piirile olenevalt mulla viljakusest üle aasta 4–5kg/m2. Kääbus- ning poolkääbusalusel olevate viljapuude alla igal sügisel, kaitsmaks nende juuri lumeta talve korral külma eest.
|
Köögivili
|
6–10kg/m2
| |
Püsililled
|
peenra rajamisel 6–10kg/m2
|
Hilisemal multšimisel 4–8kg/m2 üle 2 aasta
|
Sibullilled
|
mahapanekul 3–6kg/m2
| |
Roosid
|
istutamisel 10–30kg/m2
|
hilissügisel enne rooside katmist 5–10kg/m2, kevadel tuleks see kindlasti laiali ajada ja sisse kaevata.
|
Kompostimisel
aitab inimene loodust luues jäätmeid lagundavatele mikroorganismidele elutegevuseks soodsad tingimused. Jäätmeid lagundavad peamiselt bakterid, seened, kiirikseened ja vihmaussid, keda abistab suur hulk väga erinevaid mikroorganisme. Komponentideks on kõik taimsed jäätmed aiast, köögist ja põllult (niidetud rohi, närtsinud lõikelilled, puu- ja juurvilja puhastamise jäätmed, kartulipealsed jms). Umbrohtu, roosioksi, haigeid viljapuuoksi ärge komposti pange. Komposter ei tohi haiseda.
NB! Kompostihunnikusse umbrohtu visates pea meeles, et umbrohu seemned ja juured kaotavad idanemisvõime siis, kui hoida neid paar päeva vähemalt 55-kraadises kompostis. Soojusisolatsioonita kompostihunnikus on sellist temperatuuri võimalik saavutada ainult hunniku keskel. Seepärast mata umbrohi alati hunniku keskele, kõige kuumemasse kohta.
Kindlasti on aianurka oma kompostihunniku või -kasti tegemine minu järgmine lähiaja projekt, kuna head aiamulda on alati vaja ning hea kui saab oma jääke ära kasutada.
Pilt pärineb: http://www.swiatkwiatow.pl/poradnik-ogrodniczy/kompost--jak-zrobic-kompost-id152.html
Kanasõnnikut
on kasutatud ajalooliselt peamiselt väikeaedades kiiretoimelise pealt väetisena. Tänapäevane tööstus varustab meid aga mitmete linnusõnnikut sisaldavate väetistega ja nii on mugav ja piisavalt ohutu kasutada ka suure toitainete sisaldusega kanasõnnikut. Kanasõnnik on kõige toitainerikkam, sisaldades fosforit üle viie korra ja lämmastikku umbes neli korda rohkem kui veisesõnnik.
Saadaval ka poes.
Saadaval ka poes.
Kuna eelmisest kevadest alates on mul endal kanad saan nüüd ka katsetada "puhast kanakakat" Ootused on kõrged nüüd loetud ja eelnevate teadmiste baasil.
Kiiretoimelisi orgaanilisi väetisi, kus olulised toitained on taimede jaoks koheselt omastatavad – nahkhiire guaano, kalajahu ning
vermikompost (vihmaussi sõnnik).
Väga populaarne teema hetkel. Saab osta endale kompostikasti ja ka kompostiussid (parim sõnnikuuss) ja kodus ise oma biojäätmetest teha seda aga ka poes saadaval.
vermikompost (vihmaussi sõnnik).
Väga populaarne teema hetkel. Saab osta endale kompostikasti ja ka kompostiussid (parim sõnnikuuss) ja kodus ise oma biojäätmetest teha seda aga ka poes saadaval.
 |
| vermikompost |
Pilt pärineb;http://et.wikipedia.org/wiki/Vermikompost
Adru
on sama hea väetis kui sõnnik. Mereäärsetes piirkondades on tavaks põldu adruga väetada, peamine põhjus on ilmselt hea kraami kättesaadavus – mine pärast tormi mere äärde ja tõsta aga koormasse.
Meie peres ongi niimoodi tehtud juba kauaaega. Olen kasvatanud kõiki köögivilju adruga. Seda laotame maha nagu sõnnikut ikka. Parem on edaspidiseks mullaga segada(komposteerida), sest siis saab järgmisel aastal kasutada ka peenardes. Kahjuks tuleb adruga kaasa palju umbrohtu.
Adru sisaldab ka väga palju mikroelemente, mis on taimedele vajalik.
 Adru mererannas Pilt pärineb;http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/adru-annab-aia-ja-pollumaale-rammu?id=66061546 |
|
Mineraalväetised
Nendes väetistes esinevad toiteelemendid mineraalsete ainetena ja koosnevad vähemalt osaliselt (teinekord ka üleni) sünteetilistest ainetest. Tavaliselt kasutavad väetiste valmistajad oma toodetes nii orgaanilist kui sünteetilist päritolu tooraineid ning lisavad väetisele veel erinevaid komponente.
Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid (lämmastik, fosfor, kaalium) kui orgaanilise väetised. Seejuures on tegu kiiresti vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad kõik vajaliku kohe kätte. Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik.
Keemiliste sünteetiliste väetiste kasutamine ei aita mulda parandada. Pikaaegne sünteetiliste lisandite kasutamine mõjub lausa vastupidiselt ning kaotab ära mullas elutsevad kasulikud mikroobid. Selle vältimiseks segatakse mulda sageli mitmesugust orgaanilist materjali nagu sõnnikut või komposti.
Väetis koosneb taimetoiteelementidest. Mineraalsed toiteelemendid seotakse mullas taimele omastatavateks toitaineteks ja taim tarbib selle oma elutegevuse käigus ära. Seetõttu ei jää mulda midagi liigset. Seega tuleks kindlasti järgida norme, mis on pakendil antud.
Minaraalväetised jagunevad põhitoiteelemendi järgi fosfor-, lämmastik-, ja kaaliumväetisteks ning siis veel kompleksväetised
Fosforväetised on vajalikud idanemiseks, juurdumiseks ja õiepungade arenguks. Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas siis istutusauku, või sügisesel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele, kus paiknevad kõrvaljuured.
Suvisel perioodil on fosforväetised efektiivsed ainult lahustatud kujul.
Fosforväetistega väetamisel peab olema ettevaatlik, et mitte üle väetada, sest liigsete fosfaatide sattumisel keskkonda saastavad need pinna- ja põhjavett.
Kõige laialdasemalt kasutatav on superfosfaat. Ja meil enamasti graanuleeritud või kristallne ja erinevates mahtudes müügil.
Lämmastikväetiste ülesandeks on taime rohelise osa (lehed ja varred) kasvu soodustamine. Seetõttu antakse lämmastikväetisi kevadel ja suve esimesel poolel.
Lämmastikväetise lisamine soodustab võimsamate võrsete arengut, annab lehtedele tumerohelise värvuse, aeglustab taimede vananemisprotsessi. Lämmastikväetisi iseloomustab liikuvus, ning kiire mullast väljauhtumine, seepärast tuleb neid perioodiliselt lisada. Lämmastikväetised viiakse mulda kevadel, ning suve alguses, kui taimedel on intensiivne vegetatiivse massi kasvuperiood. Rohkem vajavad lämmastikku astrid, levkoi, nelk, petuunia, gladiool, daalia, hüatsint, nartsiss, tulp, pojeng ja kuldlill
Levinumad on ammooniumnitraat, ammooniumfosfaat ja ammooniumsulfaat.
Meil saadaval nii vedelana kui teralisena. Suur kuni väike pakendites.
Karbamiid - kontsentreeritud (N 46 %) veeslahustuv lämmastikväetis
Pilt:http://www.k-rauta.ee/pages/product.aspx?p=V%C3%84ETIS%20KARBAMIID%201%20KG&c=Aiav%C3%A4etised&category=Krauta42240(Rautakesko%20Estonia%20Catalog)&cat=K-Rauta%20Estonia%20VCatalog&pid=000000000500824079(Rautakesko%20Estonia%20Catalog)&PageSize=10
|
Kaaliumväetised on vajalikud viljade arenguks, õistaimedel õitsemise pikendamiseks ning taime vastupidavamaks muutmisel haiguste ja temperatuuride suhtes.
Kaalium tõstab talvekindlust, soodustab lämmastikväetise paremat omastamist mullast, ning tärklise kogumist sibullilledel, juuremugulatel ja risoomidel. Kõrgenenud kaaliuminõudlus on enamikel õistaimedel pungade moodustamise ja õitsemise perioodil; vaid gladioolid, nelgid ja kõik sibullilled vajavad pidevat kaaliumi lisamist kogu vegetatsiooniperioodi jooksul.
Levinum on kaaliumsulfaat. Sobib kasutada kõikide kuluuride puhul.
Kompleksväetised sisaldavad kahte või enamat põhitoiteelementi, lisaks veel mikroelemente. Väetise igas graanulis on kõik makro- ja mikroelemendid sama sisaldusega.
Kompleksväetised sisaldavad vähem ballastainet ja on koostiselt ühtlased.
Näiteks ; NPK väetised - Väetiste tähistus tulenen põhiliste toiteelementide sisaldusest. Esimesel kohal on lämmastiku sisaldus elemendina, teisel kohal fosfori ja kaaliumisisaldus oksiidina. Kui toiteelement puudub märgitakse see nulliga. Mikroelementide jm toiteelementidega rikastatud kompleksväetiste nimetuses tuuakse välja ka kasutatud elementide sisaldus. 18-9-9 +2S tähistab väetist milles on 18% lämmastikku, 9% difosforpentaoksiidi ja 9% kaaliumdioksiidi ning 2% väävlit.
Väetised on pakendatud suur- (600 või 500 kg) või väikepakendisse (50 või 40 kg).
3. Kattekangad
Varjutus- ja tuuletõkkekangas on peenest plastribast kootud võrk, mis hajutab päikesekiirgust ja hajutab tuule jõudu. Igihaljaid taimi saab sellega kaitsta päikesepõletuse eest. Tugeva päikesega okkad ja lehe kuumenevad ning kaotavad niiskust, külmunud pinnasest ei saa aga juured vett kätte. Kanga tekitatud vari vähendab vee aurumist. Varjutuskangast ei tohiks asetada otse taime peale, katte ja taime vahel peab saama õhk liikuda.
Varjutuskangas on ultraviolettkiirte kindel, selle kasutusaeg on 5-8 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli. Aiaärides on müügil mitmesuguse tihedusega kangast. Selle võib osta väikepakendis (1,5 x 3 m) või lasta mõõta sobiv kogus rullist (laiusega 1,5 ja 3,12 m).
Külmakate e. pakasekangas on 4-5 mm paksune kerge õhuline materjal, mis kaitseb õrnemaid taimi külma ja jäise tuule eest. Meie talvedel, kus kord sajab ja siis külmetab, on seda keeruline kasutada, kuna märg ja vettinud kangas enam sooja ei hoia. Sobib paremini vertikaalsetele taimedel nt. roniroosid. Kasutada alles siis kui õues püsivalt - 10-15 kraadi. Sobib lühildase kasutusega, kui külma laine. Puud ümber keerata ja otsast jätta tuulutusava. ronitaimedel kasutada nagu kardinat. Saadaval valmis tükkidena kui ka jooksvameetriga eri laiuses.
Talveloor on tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam ja kaitseb paremini külma eest. See laseb hästi läbi valgust, õhku ning pinnale langenud vee. Kuna loorile ei teki seisvat vett, siis loor ei jäätu ning taimed ei jää õhupuudusesse. Loor kaitseb ka külma tuule eest. Sobib ka näiteks varakevadel ette kasvatavate taimede katmiseks kasvuhoones. Saadaval valmis tükkidena kui ka jooksvameetriga eri laiuses.
Pilt:http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/167-talveloor.htmlPilt:http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/167-talveloor.html
Katteloor polüpropüleenkiust väga kerge kangas, mis säilitab enda alla kogunenud soojust, laseb hästi läbi valgust ja vett. Loor laotatakse otse taimede peale, see ei vaja toestust. Sellega saab kiirendada kevadise külvi kasvu ja kaitsat taimi öökülmade eest. Ka ei pääse kahjurid läbi loori taimi kahjustama (nt. porgandikärbes noortele porganditaimedele). Saadaval valmis tükkidena kui ka jooksvameetriga eri laiuses.
Kokkuvõteks
Meil kaubanduses pakutavate multšide valik on täiesti olemas ja jätkub nii orgaanilisi (kuigi seda saab edukalt ka oma aiast), kui ka mineraalseid ja sünteetilisi.
Väetiste valik on väga lai ja sealt leiavad endale sobiliku nii aednikud kui ka põllumehed.
Ka kattekangaste valik on hea ja suhteliselt lai.
Kasutatud materjalid;
Mölder, A. (2012) "Haljasalade kasvupinnased ja multšid." Tartu
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/manniokkad-kompostis?id=34691977http://juhendaja.ee/peenra-multsimine-0272samm0/
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/orgaanilised-ja-mineraalsed-multscaronid.html
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/erinevate-multside-head-ja-vead?id=31403395
http://www.ohtuleht.ee/226851/moistlik-vaetamine-annab-supertulemuse
http://juhendaja.ee/orgaanilised-ja-mineraalvaetised-0564samm0/
http://lilliagro.ee/?c=sonnikust&l=et
http://tarbija24.postimees.ee/866054/aednik-soovitab-kuidas-teha-head-komposti
http://tarbija24.postimees.ee/260797/kuidas-teha-head-komposti
http://koduaed.balticagro.ee/et/aiav%C3%A4etised/82-kanakaka-graanulid-10l.html
http://aianduskool.ee/katrinu/vaetus/index.html
http://www.seemnemaailm.ee/public/2/149_1.php
Maakodu jaanuar 2015
