Ülesanne 1
Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus
Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, enamjaolt kuiva kasvukohta eelistavad taimed (mitte kõik). Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised (nt.luga, piiphein), lõikheinalised (nt.tarn), hundinuialised (nt. hundinui). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.
Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikeselist kasvukohta. Pool- või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogu ääres. Sellised on näiteks kaislad ja hundinuiad.
Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, sõlmevahedes õõnsad võivad olla ka säsikad, tarnadel ka kolmekandilised õõneta ja nõrgalt eritunud sõlmede ning sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelapast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja silmapaistmatud
. 
Joonis 1. Hulgaõieline tähk. harilik timut (Phleum pratense).
Joonis 2. Hulgaõieline pööris. Harilik kastehein (Agrostis capillaris)
Pilt pärineb http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hkasteh.htm
Kõrrelisi kasutatakse aias pinnakatetaimena, püsikuna, konteinertaimena ja veekogu äärse taimena. Nad on armastatud taimed, sest on dekoratiivsed nii suvel kui ka talvel, kannatavad põuda, vajavad suhteliselt vähe hoolt.
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.
Vegetatiivne paljundamine
Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja kastevars. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Parem on varakevadine aeg, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam jagamise teel paljundamine. Pistoksad lõigatakse kesksuvel, pärast uute võsundite tekkimist.
Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa või labida abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 vart. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada.
Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks hiina siidpööris 'Malepartus' ja hall aruhein 'Festina'), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.
Vegetatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbi külmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvataksekevade, mais-juunis, otse peenrasse, kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, juunikuus.
Joonis 3. Üheaastane kõrreline. Harjas-hiidhirss (Pennisetu setaceum)
Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline. Sinihall aruhein (Festuca cinerea)
Kasutatud materjalid; http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
Ülesanne 2 - plakatid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar